10 kohta mida mina näitan oma sõbrale

1.

2. Solaris on Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ja Rävala puiestee vahel asuv kultuuri- ja kaubanduskeskus, mis avati 9. oktoobril 2012. Hoone ehitati 2009. aastal peaaegu täielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Solarise keskus, vaade Estonia puiesteelt

Hoones on Nordea Kontserdimaja (kuni maini 2014 Nokia Kontserdimaja), seitsme saaliga Apollo Kino (kuni oktoobrini 2015 Solaris Kino) ja väärtfilmikeskus Artis.

Solarise arhitekt on Raivo Puusepp. Keskuse aadress on Estonia puiestee 9.

Vabaduse väljak on Tallinnas Kesklinna linnaosas asuv esindusväljak.

Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid Heinaturg, Puu- ja heinaturg, Peetri plats, Vabaduse plats, Võiduväljak, Võidu väljak.

Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.

Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas Kaarli puiestee, ida suunas Estonia puiestee ja lõuna suunas Roosikrantsi tänav. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb Tallinna vanalinnast tulev Harju tänav.

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.

Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina (vt Niguliste muuseum), kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.

Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega^[1]. Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt)^[2]. Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või Tallinna Peetri Reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus"^[3]. Maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud^[4]. Peakiriku ehitamiseks korraldati üle-Venemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Peakirik sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi. 

Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.

Tallinna toomkirik ehk Domus Mariana on pühitsetud neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa^[1]terriroorium. Toomkirikut mainiti esmakordselt 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide katedraalkirik, hiljem võtsid seal koha sisse Eesti luterlikud piiskopid ja superintendendid.

Kohtuotsa vaateplatvorm asub Toompea kõrgendiku põhjapoolsel küljel.

Siit avaneb suurepärane vaade nii vanalinna punastele katustele ja uhketele kirikutele kui ka kesklinna moodsatele kõrghoonetele. Taamal paistab Soome laht, sadam ja Pirita.

Elamusi pakkuv vaatepilt on garanteeritud igal aastaajal ja iga ilmaga.

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub Tallinna raekoda.

Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus – kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale, pulmatseremooniaid ja filmivõtteid. Platsil on filmitud osa filmist "Pan Kleksi akadeemia".^[1] Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigana või vaatamisväärsuste alguspunktina.

Coca-Cola Plaza on kobarkino Tallinnas, mis avati 2001. aasta 10. märtsil.

Ametlikuks avafilmiks oli Robert Zemeckise draama "Kaldale uhutud" Tom Hanksiga peaosas.

Aadressil Hobujaama 5 (otse Tallinna Peapostkontori taga) asuvas meelelahutuskompleksis Coca-Cola Plaza on 11 kinosaali kokku 1968 istekohaga.

Ajakirjanikud enamasti väldivad kino nime nimetamist ning kasutavad selle asemel sõna "kobarkino".

Viru Keskus on kaubanduskeskus Tallinnas aadressil Viru väljak 4/6.

Viru Keskus avas uksed külastajatele 15. aprillil 2004 ning uuendas keskuse sise- ja välisilmet ning suures mahus ka kaupluste kooslust 2014. aasta sügisel. Viru Keskuses avasid 2014. aastal Eestis ning Põhjamaades esimesena uksed moebrändid Massimo Dutti, River Island, Dune London ning Brooks Brothers. Viru Keskuses on 109 kauplust ning teeninduskohta sealhulgas 15 kohvikut ja söögikohta, Baltimaade suurim ilu- ja juveelipiirkond, Eestis suurim Apotheka apteek ja Rahva Raamatu raamatupood.

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur.

Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit.

Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline.

Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed.

Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.